6. nädal - Arvutid ja paragrahvid I: tants itellektuaalomandi ümber

See nädal vaatan WIPO ehk World Intellectiual Property Organization'i intellektuaalomandimudeli komponente (näiteks patendid, autoriõigused, lihtsensid...) ning selgitan, mis neist ma pean praegusel hetkel toimivaks ehk kasulikuks ning teist, mis lihsalt tuleks tänapäeval ümber muuta. 

Minu arvates toimib tänapäeval kõige paremini autoriõigus ehk Copyright, mis kaitseb autoreid näiteks selles, et keegi suvaline inimene ei saaks lihstalt nende tööd omaks võtta. Loomulikult on sellel ka omad probleemid. Mõned võivad seda ära kasutada, eriti näiteks YouTube'i platformil, aga siiski on Copyright enamvähem oma tähtsust säilitanud.

Selle mudeli kõige problemaatilsem osa on loomulikult patentid. Küllaldaselt on olemas firmasid kes teevad "Patenditrollimist" ehk patendite kokkukorjamist, kus nad lihstalt hoiavad neid enda portfellis ning näiteks väikearendajad neid ilma kupsaka rahata kasutada ei saa. Samuti on patentitel üpris tume osa näiteks tarkvaral, aga vähemalt eestis tarkvara HETKEL patenteeritav ei ole. :) 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

1. Nädal - Noppeid IT ajaloost.

Toon esile paar erinevat nopet IT ajaloost.  Üks suurimaid leiutisi, mis tõis revolutsiooni IT-maastikule oli mikroprotsessorite ajastu algus, mille alustas Intel 1971. aastal 4004 (mikro)protsessoriga. Varem kasutati arvutites transistoreid ükshaaval või ning veel varem vaakumtuubides, aga 4004 protsessoris ise oli üle 2000 transistori pakitud kokku ühte väikessesse kiipi.  Sellest peale alates on arvutite võimekus märkimisväärselt kasvanud.  Minu jaoks oli Xerox'i poolt koostatud Xerox Alto arvutisüsteem nii uuenduslik vaadates hetkeseisu tehnoloogiat, et ta oli lihtsalt hetke seisul kättesaamatu tavainimestele. Xerox Alto oli esimene masin, mis vastas "WYSIWYG" filosoofiale ning tuli kaasa ka oma GUI'ga. 1973'l aastal oli masin aga lihstalt liika kallis (alghind oli 32000 dollarit ehk 140 000 hetkeseisu dollarit). Masin ise oli lihtsalt nii totter et annab kusida "Mis selle looja peas küll toimus?" oli 2016 aastal valminud Juicero Press, mis kasutas m...
Read more

4. Nädal - Info- ja võrguühiskond

Analüüsin, kui suureks probleemiks on Eestis jälgimiskapitalism ja digiaednik. Tänapäeval on paljud meediaagentuurid sõltuvuses suurte platformide andmetest (tavaliselt koguvad neid Meta, Google, Amazon jne). Infot ei vali mitte näiteks toimetaja vaid algoritm mis teeb kõik selleks, et hoida kasutaja lehel nii kaua kui võimalik.  Samuti on sisse seatud erinevad digiaiad, kus näiteks on Google platformide teenused, Microsofti teenused ning ka Apple iCloud teenused. Ükski neist omavahel infot jagada ei taha, et oleks maksimaalne kontroll info järele ning loomulikult hoida kasutajaid oma aias. (nagu sead puuris :p) Tuleviku tsenaarium minu jaoks hea olema ausalt õeldes ei saa olema. Niigi on juba laialdaselt kasutusel tehisintellekt nii näiteks Google otsingumootoris kui ka Bing'is (kui keegi seda kasutab). See annab võimaluse aina rohkem juurutada otsingumootori tulemused oma tegeliku tahtele (hoida inimesed oma platformil). Loodame, et see AI õhumull lõhkeb :)
Read more

10. nädal - Võrkude rikkus: vabast tarkvarast vaba kultuurini

See nädal kirjeldan Eben Mogleni 1999. aasta artikklit "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" ning annan oma arvamuse sellest. Hindan täpsemalt kui palju on autori hinnagut täppi läinud 20 aastaga (tehnliselt 27 aastaga?) Toon välja tema kõige paikapidavama ning ekslikuma väite :) Tema kõige paikapidavam väide on see, et suletud tarkvara tootmine on ebaefektiivsem võrreldes vabavara loomisele. Kui luua otsast peale koguaeg tarkvara, siis on see nagu ratta uuesti leiutamine. Kui on olemas varasem lähtekood, siis sellesse ka rohkem panustatakse.  Ekslikumaks pean tema väidet, et autoriõigus on hääbumas. Kahjuks see nii tänapäeval ei ole vaid vastupidi, aina rohkem üritatakse asju DRM'i taha panna. Samuti on vastupanu juriidiliselt hetkel üsna suur, kuna näiteks autorid ei taha oma õigusi kaotada. 
Read more