7. nädal - Arvutid ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus

Naatan Nohikul (hea nimi btw) on tarkvaraprojekt ning tal on valida kolme litsentsi vahel.

1. Ärivaraline litsents (ehk EULA: suletud lähtekood)

2. GNU GPL (millel on tugev copyleft)

3. BSD litsents (ilma copyleftita)

Toon välja iga litsentsi eelised ning ka puudused ning toon välja koha, kus see litsents võiks kasulik olla.

Ärivaralist litsentsi kasutatakse loomulikult tarkvaral, mida kavatsetakse müüa. See piirab selle kasutust ainult nendele, kes tahavad selle eest maksta. Samuti kaitseb see ka lähtekoodi programmi sees. Miinuseks see, et ta võib maksta (alati ei pea). Samuti kasutaja ei saa täpsemalt vaadata, mida programmikood teeb. Peab olema selle vastu usaldus. Seda otstarbekas kasutada, kui soov tarkvara müüa näiteks.

GNU GPL (ehk tugev copyleft) on põhiliselt vaba tarkvara, inimesed saavad vaadata mis seal sees on ning ka sellele juurde panustada. GNU GPL samuti tagab, et tarkvara programm jäeb alati vabaks ning ei saa hiljem seda kinni mätsida. Sellest tuleb ka probleem, äriettevõtted just väga ei taha tervet koodi oma toodetes avalikustada, seega nemad tavaliselt seda ei kasuta. Põhiliselt kasutada siis, kui on soov oma koodi jagada maailmaga, aga selliselt, et see jääks alati vabaks.

BSD litsents on väga lubav, mis seab kasutajale väga minimaalsed piirangud. Seda võib kasutada põhiliselt igal pool, seega seda kasutatakse nii avatud kui ka suletud projektides. See on ka selle miinus, äriettevõtted võivad võtta algse koodi ning oma portsu peale lisada ning nad ei peagi seda kellegagi jagama. Ma ütleks, et kasutada näiteks põhitaluse programmidel näiteks library'idel python'is. Muudel kohtadel väga ei soovita.